Institutional Repository

Financial accountability and reporting by governing bodies of public schools in South Africa

Show simple item record

dc.contributor.advisor Wingard, H. C.
dc.contributor.advisor Doussy, F. (Frank), 1958-
dc.contributor.author Hlongoane, Moses Thabang
dc.date.accessioned 2019-10-31T10:50:33Z
dc.date.available 2019-10-31T10:50:33Z
dc.date.issued 2019-05
dc.identifier.uri http://hdl.handle.net/10500/25911
dc.description Abstract in English, Xhosa and Southern Sotho
dc.description.abstract This study was about the lack of uniform financial reporting guidelines to be used by South African School Governing Bodies (SGBs) in preparing their financial statements and financial records, which resulted in the inconsistencies and the lack of comparability in the financial statements of section 21 schools. The researcher aimed to develop recommended practice guidelines to be used by SGBs of public schools in South Africa when preparing their financial statements. The research was conducted through a qualitative approach using document analysis, supplemented by individual interviews. Provincial guidelines and selected schools’ financial statements were analysed. Schools’ principals, finance officers, auditors, School Governing Body treasurers, as well as districts officials were interviewed. The participants were selected using a purposive sampling method. Without generalising, the findings revealed that the existing provincial guidelines as well as the financial statements of the selected schools, are not consistent. The inconsistencies affect the comparability of the financial information negatively and that may also have negative impact on the reliability of financial information. The findings from the interviews, supported by the literature review, revealed that there is a need for uniform guidelines in terms of preparation of schools’ financial statements. The findings also revealed that the majority of SGBs opt for the examination of accounting records and financial statements instead of the audit thereof. Recommended practice guidelines were developed using information acquired through the literature review and the data acquired through document analysis and interviews. The study recommended amongst others that a further study be conducted on the effectiveness of financial management training in addressing the financial reporting challenges of South African public schools and whether the examination (instead of audit) of schools’ financial records and financial statements should still be acceptable. en
dc.description.abstract Thutopatlisiso eno e batlisisitse go tlhokagala ga kaedi e e tshwanang ya dipegelo tsa ditšhelete e e ka dirisiwang ke Makgotlataolo a Dikolo tsa Aforikaborwa (diSGB) fa a baakanya dikanego tsa ona tsa ditšhelete mmogo le direkoto tsa ditšhelete, e leng se se bakileng gore go se nne le go tsamaelana le tlhaelo mo ntlheng ya tshwantshanyego ya dikanego tsa ditšhelete tsa dikolo tsa Karolo 21. Maikaelelo a mmatlisisi e ne e le go tlhama kaedi e e tlaa atlenegisiwang ya tiriso e e tlaa dirisiwang ke diSGB tsa dikolo tsa setšhaba mo Aforikaborwa fa di baakanya dikanego tsa tsona tsa ditšhelete. Thutopatlisiso e dirilwe ka mokgwatebo o o lebelelang mabaka go dirisiwa tshekatsheko ya dikwalo, e tshegediwa ke dipotsolotso tsa batho bongwe ka bongwe. Go sekasekilwe kaedi ya porofense le dikanego tsa ditšhelete tsa dikolo tse di tlhophilweng. Go botsoloditswe bagokgo ba dikolo, batlhankedi ba ditšhelete, baruni, batshwaratlotlo ba Makgotlataolo a Dikolo, gammogo le batlhankedi ba dikgaolo. Bannileseabe ba tlhophilwe ka go dirisa mokgwa wa go tlhopha sampole ka maikaelelo. Kwa ntle ga go akaretsa, diphitlhelelo di bontshitse gore kaedi ya ga jaana ya porofense gammogo le dikanego tsa ditšhelete tsa dikolo tse di tlhophilweng, ga di tsamaelane. Go tlhoka go tsamaelana go ama go tshwantshanyega ga tshedimosetso ya ditšhelete ka tsela e e bosula mme seo se ka ama go ikanyega ga tshedimosetso ya ditšhelete. Diphitlhelelo go tswa mo dipotsolotsong, di tshegediwa ke tshekatsheko ya dikwalo, di senotse gore go na le tlhokego ya gore go nne le kaedi e e tshwanang malebana le go baakanngwa ga dikanego tsa ditšhelete tsa dikolo. Gape bontsi jwa diSGB bo itlhophela gore go tlhatlhobiwe direkoto tsa palotlotlo le dikanego tsa ditšhelete go na le gore di runiwe. Go tlhamilwe kaedi ya tiro e e atlenegisiwang go dirisiwa tshedimosetso e e bonweng ka tshekatsheko ya dikwalo le data e e bonweng mo tshekatshekong ya dikwalo le dipotsolotso. Thutopatlisiso e atlenegisitse, gareng ga tse dingwe, gore go nne le thutopatlisiso e nngwe ya nonofo ya katiso ya botsamaisi jwa ditšhelete malebana le go samagana le dikgwetlho tsa dipegelo tsa ditšhelete mo dikolong tsa setšhaba tsa Aforikaborwa gammogo le go bona gore a tlhatlhobo (go na le boruni) ya direkoto tsa ditšhelete le dikanego tsa ditšhelete tsa sekolo e sa ntse e tshwanetse go amogelesega ss
dc.description.abstract Ndzavisiso lowu wu lavisise hi makombandlela ya ndlela yo fanana yo endla xiviko xa swa timali leswi swi faneleke ku tirhisiwa hi va Tihuvo ta Vufambisi bya Swikolo eAfrika Dzonga ku nga South African School Governing Bodies (SGBs) ku lulamisela switatimende swa timali na tirhekhodo ta timali, leswi nga vangela leswaku ku va na mafambiselo yo ka ya nga fanani na ku va swilo swi nga pimanyiseki kahle eka switatimende swa timali eka swikolo swa Xiyenge 21. Muendli wa ndzavisiso u ve na xikongomelo xa ku endla xibumabumelo hi maendlelo na makombandlela lama ya faneleke ku tirhisiwa hi ti-SGB ta swikolo swa mfumo eAfrika Dzonga, loko swi lulamisa switatimende swa timali. Ndzavisiso wu endliwe hi ku landza fambiselo ra qualitative hi ku xopaxopa tidokumente, ku tlhela ku endliwa na mimburisano ya ti-interview na vanhu hi wun'we-wun'we. Makombandlela ya xifundzhankulu na switatimende swa timali swa swikolo swi xopaxopiwile. Ku endliwe mimburisano ya ti-interview na tinhloko ta swikolo (vaprinsipala), vaofisara va swa timali, vakamberi va swa timali (ti-odithara), vatameri va minkwama ya Tihuvo ta Vufambisi bya Swikolo (School Governing Body treasurers) xikan'we na vaofisara va tidistriki na vona ku endliwe mimburisano ya ti-interview na vona. Vokhoma-xiave va hlawuriwe hi ku tirhisa fambiselo ra sampuli ya xikongomelo ku nga purposive sampling method. Handle ko navisa vuyelo eka hinkwavo, vuyelo byi kume leswo makombandlela ya xifundzhankulu na switatimende swa timali eka swikolo swo karhi, a swi fanani. Ku hambana swi endla leswo ku nga vi na ku fambelana na ku pimanyiseka ka vutivi bya swa timali, na swona swi na vuyelo byo ka byi nga ri kahle na ku tshembeka eka vutivi bya swa timali. Vuyelo eka mimburisano ya ti-interview, hi ku seketeriwa hi ku hlayiwa ka matsalwa, swi kombise leswo ku na xilaveko xa makombandlela ya ku fanana hi ku landza ku lulamisiwa ka switatimende swa ta timali lomu swikoleni. Vunyingi bya ti-SGB byi endla na nkambelo kunene wa tirhekhodi ta timali na switatimende swa timali ku tlula ku lava leswo ku endliwa nxopanxopo lowu fambisanaka na ku xopaxopa vumbhoni bya swa matirhiselo ya timali ku nga auditing ya tibuku ta timali. Makombandlela lama ya bumabumeriwaka ya endliwe hi ku tirhisa vutivi lebyi nga kumeka eka ku hlayiwa ka matsalwa na data leyi nga kumeka hi ku xopaxopa tidokumente na mimburisano ya ti-interview. Ndzavisiso wu bumabumela, exikarhi ka swin'wana leswo ku endliwa ndzavisiso wun'wana hi ku tirheka ka vuleteri bya mafambiselo ya swa timali eka ku langutana na mintlhontlho leyi nga kona hi ku vika hi swa timali eswikolweni swa mfumo eAfrika Dzonga, no kumisisa leswo xana nkambelo kunene (ku nga ri nxopanxopo lowu xopaxopaku na vumbhoni ku nga auditing) ya tirhekhodo ta timali na switatimende swa timali swa ha fanela ku amukeriwa xana xh
dc.format.extent 1 online resource (xix, 247 leaves)
dc.language.iso en en
dc.subject Financial statements en
dc.subject Accountability en
dc.subject Guidelines en
dc.subject School governing bodies en
dc.subject Audit en
dc.subject Comparability en
dc.subject Consistency en
dc.subject Compliance en
dc.subject Documents en
dc.subject Accounting records en
dc.subject Independence en
dc.subject Switatimende swa timali xh
dc.subject Vuviki bya matirhelo xh
dc.subject Makombandlela xh
dc.subject Tihuvo ta vufambisi bya swikolo xh
dc.subject Audit xh
dc.subject Ku pimanyisa xh
dc.subject Ku fanana xh
dc.subject Ku landzelela milawu na mafambiselo lama faneleke xh
dc.subject Tidokumente xh
dc.subject Tirhekhodo to hlamuselo matirhiselo ya timali xh
dc.subject Vutimiyeri xh
dc.subject Dikanego tsa ditšhelete ss
dc.subject Go rwala maikarabelo ss
dc.subject Kaedi ss
dc.subject Makgotlataola a dikolo ss
dc.subject Boruni ss
dc.subject Tshwantshanyego ss
dc.subject Go tsamaelana ss
dc.subject Kobamelo ss
dc.subject Dikwalo ss
dc.subject Direkoto tsa palotlotlo ss
dc.subject Ikemela ss
dc.subject.ddc 371.2060968
dc.subject.lcsh Public schools -- South Africa -- Accounting
dc.subject.lcsh Public schools -- South Africa -- Finance
dc.subject.lcsh School boards -- South Africa
dc.subject.lcsh Education -- South Africa -- Finance
dc.subject.lcsh School management and organization -- South Africa
dc.title Financial accountability and reporting by governing bodies of public schools in South Africa en
dc.type Dissertation en
dc.description.department College of Accounting Sciences en
dc.description.degree D. Phil. (Accounting Sciences)


Files in this item

This item appears in the following Collection(s)

  • Unisa ETD [12184]
    Electronic versions of theses and dissertations submitted to Unisa since 2003

Show simple item record

Search UnisaIR


Browse

My Account

Statistics