The impact of small-scale food gardens on household food security in Peri-Urban areas of Ray Nkonyeni Municipality, KwaZulu-Natal, South Africa
Loading...
Authors
Lembete, Simiso
Issue Date
2023-01
Type
Dissertation
Language
en
Keywords
SDG 2 Zero Hunger
Alternative Title
Abstract
The impact of small-scale food gardens on household food security was investigated. A
descriptive, quantitative research was followed. Systematic random sampling was adopted to
select 360 participants. Data was collected using structured questionnaire and analysed
descriptively and through binary logistic regression using SPSS version 27. Results showed
that food gardening was prevalent in the area. Binary logistic regression revealed that marital
status and education were marginally significant with gardening at p<0.10. Household
members, access to land and agricultural experience was highly significant at p<0.05. HFIAS
showed most households (40.3%) were moderately food insecure, however; food gardening
participants were more food insecure (79.3%) than non-food gardeners (50.5%). HDDS
results showed that majority of the participants had high dietary score (10.5). Therefore, this
means that food gardening alone and without support is not enough to reduce food insecurity.
Therefore, exploring other income generation activities and supporting of home gardeners is
recommended.
Kwaphenywa ngomthelela wezingadi zokudla ezincane ekuvikelekeni kokudla emakhaya. Kwalandelwa ucwaningo oluchazayo, lobuningi, futhi ukusampula okungahleliwe nokuhlelekile kwamukelwa ukuze kukhethwe ababambiqhaza abangama-360. Idatha yaqoqwa kusetshenziswa uhlu lwemibuzo oluhlelekile futhi yahlaziywa ngendlela echazayo nangokuhlehliswa kwezinhlelo zemodeli yobudlelwano phakathi kwesethi yekuguquguqukayo okuzimele kanye nokuhluka okuncike kokuhamba ngabubili kusetshenziswa inguqulo ye SPSS 27. Imiphumela yabonisa ukuthi izingadi zokudla zazidlangile endaweni ephenywayo. Imiphumela iveze ukuthi ukulinywa kwengadi yokudla bekudlangile endaweni esaphenywayo. Ukuhlehla kokusebenza kanambambili kwembula ukuthi isimo somshado kanye nemfundo kwakubaluleke kancane ngokulima engadini ku-p<0.10. Amalungu omndeni, ukufinyelela kumhlaba kanye nolwazi lwezolimo kwakubaluleke kakhulu ku-p<0.05. I-HFIAS ikhombise ukuthi iningi lamakhaya (40.3%) belingenakho ukudla okusesilinganisweni; nokho, abahlanganyeli bezingadi zokudla bebengavikeleki kakhulu ngokudla (79.3%) kunabalimi abangalindi ukudla kwezingadi (50.5%). Imiphumela ye-HDDS ikhombise ukuthi iningi labahlanganyeli lalinamaphuzu aphezulu okudla (10.5). Ngakho-ke, lokhu kusho ukuthi ukulima ingadi yokudla kukodwa ngaphandle kokusekelwa akwanele ukunciphisa ukungavikeleki kokudla. Uma kubhekwa imiphumela, kunconywa ukuhlola ezinye izinto zokungenisa imali kanye nokweseka abalimi basemakhaya.
Mbuyelo wa swirhapa leswitsongo swa swakudya eka mfikelelo wa swakudya swa le makaya wu lavisisiwile. Ndzavisiso wa nhlayo lowu hlamuselaka wu landzeleriwile, naswona endlelo ra sampulu yo tlovatlova ri tirhisiwile ku hlawula vatekaxiave vo ringana 360. Datara yi hlengeletiwile hi ku tirhisa swivutiso leswi lulamisiweke hi nkarhi na ku xopaxopiwa hi ndlela yo hlamusela na hi endlelo ra swiyenge swimbirhi ntsena hi ku tirhisa vhexini ya SPSS 27. Mbuyelo wu kombisile leswaku ku rima swakudya a swi tele ngopfu eka ndhawu leyi a yi lavisisiwa. Endlelo ra swiyenge swimbirhi ntsena ri humeserile erivaleni leswaku ku tekiwa na dyondzo na ku rima swirhapa a swi ri na nkoka.hi p<0.10. Swirho swa ndyangu, mfikelelo eka misava na ntokoto wa swa vurimi a swi ri na nkoka wa le henhla hi p<0.05. HFIAS yi kombisile leswaku mindyangu yotala (40.3%) a yi kayivela swakudya; hambiswiritano; vatekaxiave vo rima swirhapa hi vona a va ri na nkayivelo wa swakudya hi vunyingi (79.3%) ku tlula lava nga rimeku swirhapa. (50.5%). Mbuyelo wa HDDS wu kombisile leswaku vatekaxiave vanyingi a va ri na mikutlunya ya le hehla ya swakudya (10.5). Hikwalaho, leswi swi vula leswaku ku rima swirhapa swi ri swoxe ku ri hava nseketelo a swi ringanelanga ku hunguta nkayivelo wa swakudya. Hi ku tekela enhlokweni mbuyelo, ku valanga migingiriko yin'wana yo endla mali na ku nyika nseketelo eka varimi va le kaya va swirhapa swa bumabumeriwa.
Kwaphenywa ngomthelela wezingadi zokudla ezincane ekuvikelekeni kokudla emakhaya. Kwalandelwa ucwaningo oluchazayo, lobuningi, futhi ukusampula okungahleliwe nokuhlelekile kwamukelwa ukuze kukhethwe ababambiqhaza abangama-360. Idatha yaqoqwa kusetshenziswa uhlu lwemibuzo oluhlelekile futhi yahlaziywa ngendlela echazayo nangokuhlehliswa kwezinhlelo zemodeli yobudlelwano phakathi kwesethi yekuguquguqukayo okuzimele kanye nokuhluka okuncike kokuhamba ngabubili kusetshenziswa inguqulo ye SPSS 27. Imiphumela yabonisa ukuthi izingadi zokudla zazidlangile endaweni ephenywayo. Imiphumela iveze ukuthi ukulinywa kwengadi yokudla bekudlangile endaweni esaphenywayo. Ukuhlehla kokusebenza kanambambili kwembula ukuthi isimo somshado kanye nemfundo kwakubaluleke kancane ngokulima engadini ku-p<0.10. Amalungu omndeni, ukufinyelela kumhlaba kanye nolwazi lwezolimo kwakubaluleke kakhulu ku-p<0.05. I-HFIAS ikhombise ukuthi iningi lamakhaya (40.3%) belingenakho ukudla okusesilinganisweni; nokho, abahlanganyeli bezingadi zokudla bebengavikeleki kakhulu ngokudla (79.3%) kunabalimi abangalindi ukudla kwezingadi (50.5%). Imiphumela ye-HDDS ikhombise ukuthi iningi labahlanganyeli lalinamaphuzu aphezulu okudla (10.5). Ngakho-ke, lokhu kusho ukuthi ukulima ingadi yokudla kukodwa ngaphandle kokusekelwa akwanele ukunciphisa ukungavikeleki kokudla. Uma kubhekwa imiphumela, kunconywa ukuhlola ezinye izinto zokungenisa imali kanye nokweseka abalimi basemakhaya.
Mbuyelo wa swirhapa leswitsongo swa swakudya eka mfikelelo wa swakudya swa le makaya wu lavisisiwile. Ndzavisiso wa nhlayo lowu hlamuselaka wu landzeleriwile, naswona endlelo ra sampulu yo tlovatlova ri tirhisiwile ku hlawula vatekaxiave vo ringana 360. Datara yi hlengeletiwile hi ku tirhisa swivutiso leswi lulamisiweke hi nkarhi na ku xopaxopiwa hi ndlela yo hlamusela na hi endlelo ra swiyenge swimbirhi ntsena hi ku tirhisa vhexini ya SPSS 27. Mbuyelo wu kombisile leswaku ku rima swakudya a swi tele ngopfu eka ndhawu leyi a yi lavisisiwa. Endlelo ra swiyenge swimbirhi ntsena ri humeserile erivaleni leswaku ku tekiwa na dyondzo na ku rima swirhapa a swi ri na nkoka.hi p<0.10. Swirho swa ndyangu, mfikelelo eka misava na ntokoto wa swa vurimi a swi ri na nkoka wa le henhla hi p<0.05. HFIAS yi kombisile leswaku mindyangu yotala (40.3%) a yi kayivela swakudya; hambiswiritano; vatekaxiave vo rima swirhapa hi vona a va ri na nkayivelo wa swakudya hi vunyingi (79.3%) ku tlula lava nga rimeku swirhapa. (50.5%). Mbuyelo wa HDDS wu kombisile leswaku vatekaxiave vanyingi a va ri na mikutlunya ya le hehla ya swakudya (10.5). Hikwalaho, leswi swi vula leswaku ku rima swirhapa swi ri swoxe ku ri hava nseketelo a swi ringanelanga ku hunguta nkayivelo wa swakudya. Hi ku tekela enhlokweni mbuyelo, ku valanga migingiriko yin'wana yo endla mali na ku nyika nseketelo eka varimi va le kaya va swirhapa swa bumabumeriwa.
Description
Text in English with abstracts in English, isiZulu and Tsonga