Theses and Dissertations (African Languages)
Permanent URI for this collection
This is a collection of theses and dissertations submitted since 2003 in electronic format to the University of South Africa in the Department of African Languages.
Browse
Recent Submissions
Item Tsedzuluso ya luambo lwa zwiila zwa Tshivenda kha u vhulunga mvelele ya Vhavenda(2023-01) Nefale, Shumani Joyce; Mudau, MLMvelele inwe na inwe i na maitele ayo na sialala layo. Izwi ndi zwine zwa talusa mvelele yeneyo kha dziṅwe. Ngudo ino yo sengulusa vhurereli, na maitele a zwa matshilisano a luambo lwa zwiila zwa Vhavenda zwi shumaho kha u vhulunga mvelele ya Vhavenda. Muvhuso wa vhukoloni na muvhuso wa demokirasi Afrika Tshipembe yo shela mulenzhe kha u ngalangala ha mvelele ya TshiAfrika, nyambo na vhurereli. Thaidzo ya ngudo ino ndi u shanduka ha mvelele ya Vhavenda. Maitele a mvelele ya Vhavenda, na luambo lwa zwiila zwo litshedzelwa. Vhavenda vho xeletshelwa nga vhune ha mvelele, tshayeo ya mikhwakwayo na luambo. Maṅwalwa a bvukulula u ri musalaula luambo lwa zwiila lwo shumiswa kha nyaluso ya ṅwana wa Muvenda. Ndivho ya ngudo ino yo vha u sengulusa na u todisisa uri luambo lwa zwiila zwa Tshivenda lu nga thusa hani kha u vhulunga mvelele ya Vhavenda. Ngudo iyi yo shumisa ngona ya Khwalithethivi. Thyiori ya Afrocentricity yo shumiswa, ya thusa mutodisisi u pfesesa mvelele ya TshiAfrika. Ngudo ino yo shumisa ndila mbili, ya phraimari na ya sekondari kha u kuvhanganya data. Data yo senguluswa zwenezwo musi i tshi khou kuvhanganyiwa, hu tshi khou shumiswa ngona ya themantiki. Maṅwe a mawanwa a ngudo ndi a tevhelaho; tshayeo ya mikhwakwayo zwitshavhani zwa Afrika, tshayeo ya vhudifari na luswetho nga vhaswa, na u latwa ha vhurereli ha mvelele na maitele a TshiAfrika. Ngudo ino yo nea themendelo dzi tevhelaho, u humela kha maitele a TshiAfrika, u dzhiela ntha luambo lwa mvelele na u angaredzwa ha luambo lwa zwiila ngomu kha kharikhulamu ya zwikolo. Dziṅwe dza themendelo dza ngudo dza tshifhinga tshi daho ho vha; zwiila zwine zwa fana kha mvelele dzo fhambanaho na ndeme yazwo kha mashumisele; na khudano vhukati ha luambo lwa zwiila na vhurereli ha musalauno.Item Impophomobuciko yemiba yamabhinqa nesini kwimibongo echongiweyo yesiXhosa(2024) Thengimfene, Anelisa; Diko, MlamliOlu phandonzulu luphonononga nzulu ukuzotywa kwamabhinqa kwimibongo yesiXhosa echongiweyo, kugxilwe kwimibongo ebhalwe ziimbongi ezingamadoda nabasetyhini, kubekwe umnwe kwimixholo yobugorha, ubutshantliziyo, ubunkokeli nobunina. Imibongo echongiweyo iquka: Umfikazi uCharlotte Mnyhi Maxeke ngokubhalwe nguSEK Mqhayi, A! No-Ndwe nguSEK Mqhayi, uMfikazi uNkskz uNozizwe Sigcawu nguDLP Yali-Manisi, Umfikazi uFrances Nonhi Mkencele nguSEK Mqhayi, A! Nosimo! NguS. Ngqongqwana, UNobomi nguSG Mama, Umfikazi uMbokazi nguSEK Mqhayi, kunye noUWinnie Madikizela-Mandela ngokubhalwe nguS Maputi. Le mibongo ityunjwe ngenxa yokuzoba abafazi kwiindima ezintsonkothileyo ezicel' umngeni izithethe zesini zemveli kwaye iqaqambise igalelo loluntu kunye nokuchasa okulindelweyo ngokwesini. Olu phandonzulu lujonge ukufumanisa ukuba indlela abazotywe ngayo abasetyhini inegalelo njani kwinguqu yentlalo kunye nokulingana ngokwesini. Uphononongo lusebenzisa uphandontyilazwi ukuqokelela ulwazi, ngakumbi uhlalutyo lomxholo, ukuphanda amaqhinga olwimi kunye nezixhobo zoncwadi zesiNtu ezisetyenziswe kwimibongo. Le ndlela yenza ukuba umphandinzulu akwazi ukuphonononga nzulu ukuba obu buchule boncwadi bunegalelo njani ekuzotyweni kwabasetyhini kwimisebenzi ekhethiweyo. Uphononongo nzulu luqulunqwe phakathi kwezithako ezimbini: Ubufazi baseAfrika, obujongene nemiba yabasetyhini baseAfrika, kunye nesithako sesini, esinika imiba ebanzi yokuphonononga ukuhlangana kwesini, kubandakanywa iimbono zamadoda kunye nabafazi. Ekugqibeleni, olu phononongonzulu lunegalelo kwiingxoxo mpikiswano eziqhubekayo malunga nokumelwa ngokwesini kuncwadi lwesiNtu, ngakumbi kwimeko yesihobe sesiXhosa, lunika ulwazi oluxabisekileyo malunga nokukhula kwamabhinqa kwizithethe zoncwadi lwesiNtu.Item Marito mo vutisa eka Xitsonga(2024-11) Mnisi, Relate; Mushwana, A.Marito mo vutisa ma kongomisa eka loko ku vutisiwa nhlokomhaka mhaka yo karhi exivulweni. Riendli ri ri roxe a ri swi koti ku vutisa nhlokomhaka mhaka yo karhi kambe ri kota ku hi byela swokarhi leswi humelelaka exivulweni. Hikokwalaho ka leswi, maendli ma boheka ku tirha swin’we na marito mo vutisa exivulweni mo tanihi hikokwalahokayini, kwihi, rini, mani, njhani, yini leswaku ma kota ku vutisa nhlokomhaka swokarhi exivulweni. Ndzavisiso lowu wu langutanile na swikongomelotsongo swinharhu, ku nga mhaka ya swipimelo swo hlawula marito hi xikongomelo xo kumisisa swihluvi swa mbulavulo leswi tirhaka na marito mo vutisa lama lavisisiweke. Mhaka ya vumbirhi yi langutanile na vulongoloxamarito bya marito mo vutisa laha ku nga langutiwa hilaha marito mo vutisa ma longolokaka hakona eswivulweni. Mhaka yo hetelela leyi khumbiwaka eka ndzavisiso lowu i ya tinxaka ta michumu leyi nga tirhaka tanihi tinhlokomhaka na swiendliwa swa marito mo vutisa eka Xitsonga. Ndzavisiso lowu wu endliwile hi ku landza matirhelo ma thiyori ya lexical semantics. Mhakakulu leyi thiyori leyi yi kongomaneke na yona i rito ku nga ri xivulwa. Ndzavisiso lowu i wa xivumbeko xa nkoka hikuva wu kongomisa eka tinhlamuselo leti kumekaka loko marito mo vutisa ma tirha eka swivulwa swa Xitsonga. Switiviwa swa ndzavisiso lowu swi hlengeletiwile hi ku tirhisa endlelo ra khopasi. Hi ku tirhisa endlelo leri, ku tsavuriwile swivulwa leswi eka swona ku tirheke marito mo vutisa kusuka eka matsalwa ma Xitsonga ma vutlhokovetseri na mitlango. Mbuyelo wa ndzavisiso lowu wu kombisa leswaku marito mo vutisa ma na nkoka swinene eka ku paluxa tinhlamuselo na le ka matirhelo ma mona. Ndzavisiso wu kumile leswaku loko swi ta eka swipimelo swo hlawula marito, marito mo vutisa ma tirhile na swihluvi swo hambanahambana swa mbulavulo, ngopfungopfu swivulwahava swa maendli na maviti. Hi ku langutisa vulongoloxamarito bya marito mo vutisa, hi kumile leswaku marito mo vutisa eka Xitsonga ma swi kota ku kumeka emasungulweni, exikarhi na le makumu ka swivulwa. Xohetelela, hi kumile leswaku michumu yo hanya na leyi nga hanyiki yi tirhisiwa hi marito mo vutisa tanihi tinhlokomhaka na swiendliwa eswivulweniItem A study of the advantages of teaching and learning in IsiZulu for early literacy development of mother-tongue speakers(2023-11) Khumalo, Marcia Zamantungwa; Mandubu, S.; Mutasa, D. E.This study explores the benefits of using isiZulu as the language of instruction for young children in South Africa’s Foundation Phase. The main objective was to understand how learning in their mother tongue enhances children’s reading and writing skills. Research involved interviews with teachers, students, and parents, along with classroom observations. Findings revealed that children comprehend lessons more effectively when taught in isiZulu, leading to increased confidence and enthusiasm for learning. Although some parents worry that isiZulu instruction might limit future job opportunities, many recognize the value of strong early literacy skills in a familiar language. The study recommends that the Department of Basic Education expand support for mother-tongue instruction in early education and develop policies to promote its use.Item An investigation into the morphosemantic properties of derivation and inflection in Xitsonga(2024-09-19) Shirindzi, Lebogang Steven; Mushwana, A.Tindzimi ta misava ti vumba marito ma tona hi ku tirhisa tindlela to hambanahambana. Yin’wana ya tindlela ta kona yi katsa ku tshula, mbuyelelo, vunembeleti, mpfelelo, ku lomba na tindlela tin’wana. Ndzavisiso lowu wu languta hi vuenti tindlela timbirhi, ku nga ndlela ya mpfelelo na ndzungelelo ku vumba marito. Mpfelelo lowu langutiwaka wu katsa mpfelelo wa maviti na mpfelelo wa maendli kusuka eka swihluvi swo hambanahambana swa mbulavulo kasi eka ndzungelelo kona ku langutiwa swihluvi swa mbulavulo swa riviti na riendli. Swikongomelo swa ndzavisiso lowu i ku languta mpfelelo na ndzungelelo wa marito kusuka eka swihluvi swa mbulavulo swo hambanahambana eka Xitsonga; ku xiyisisa xivumbeko lexi mpfelelo na ndzungelelo wa marito ma swi tekaka loko ku vumbiwa marito eka Xitsonga; na ku xiyisisa vuxaka bya mpfelelo na ndzungelelo wa marito hi tlhelo ra tinhlamuselo eka marito lama vumbiweke kusuka eka mona eka Xitsonga. Thiyori ya Optimality hi yona leyi ndzavisiso wu nga simekiwa ehenhla ka yona. Thiyori leyi yi kombisa leswaku loko hi vumba marito ku na milawu leyi hi faneleke ku yi landzelela ku nga milawu ya mavumbelo ma marito. Ndzavisiso lowu wu tirhisa dizayini ya ndzavisiso yo hlamusela (descriptive research design) laha ku tirhisiwaka maendlelo ma nkoka. Ku hlengeleta switiviwa, ku tirhisiwile mahlengeletelo ma switiviwa ma vuxokori. Eka maendlelo mo hlengeleta switiviwa swa muxaka lowu, mulavisisi loyi a tivaka ririmi leri a nga le ku ri lavisiseni a vumba swivulwa leswi a nga ta swi teka a swi yisa eka mutivi wa ririmi ku tiyisisa leswaku swa amukeriwa. Switiviwa swi ta xopaxopiwa hi ku tirhisa maendlelo ya nxopaxopo wa vundzeni. Mbuyelo wa ndzavisiso lowu wu kombisa leswaku mpfelelo na ndzungelelo i swa nkoka swinene ku vumba marito eka Xitsonga. Ndzavisiso wu kumile leswaku vunembeleti bya swirhangi na swilandzi loko ku vumbiwa vundhawu na ntsongohato swa maviti swi tlanga xiphemu xa nkoka eka vumba marito hi maendlelo ma mpfelelo na ndzungelelo. Hi tlhelo lerin’wana, ku lungeleriwa ka swirhangi swa mitlawa ya maviti eka maviti na le ka mavitinkatsano swi pfelerisa maviti mantshwa ma mpfelelo. Nakambe, matlhelo, nkarhi wa maendli na marhavi ma maendli swi na nkucetelo wukulu eka ku vumba marito hi endlelo ra ndzungelelo hi ku lungelela swilandzi leswi faneleke. Mbuyelelo wa misinya ya maendli na wona wu na xiave eka ku vumba mpfelelo. Ndzavisiso lowu wu katsakanya hi ku kombisa leswaku mpfelelo na ndzungelelo, ku nga va swa maendli kumbe maviti wu nghenisa swihluvi swo hambanahambana ku katsa maencisi, mahlawuri na swihluvi swin’wana. Wu tlhela wu kombisa leswaku maendlelo lama yo vumba marito ma na nkoka leswaku hi ta lemuka mapeletelo ma man’wana ma marito lama ma ha nyikaka xiphiqo eka vatirhisi.